Paari nädala eest tutvustasime teile kolme põhjust, miks sularaha on vaikselt aga kindlalt kadumas, ja miks see hea on. Ometi tehakse veel 85% kõigist tehingutest sularahaga, selles peab ju ka midagi head olema? Jah, muidugi! Siin on kolm põhjust sularaha eelistamiseks:

1. Privaatsus ja usaldus.

Sularaha kaotamise taga on suuresti soov võidelda organiseeritud kuritegevusega, ent digitaalsete tehingutega kaasneb ka suurem jälgitavus. Privaatsust on sularahaga kindlasti rohkem. Samuti saab tänu sularahale igaüks ise otsustada, milliseid tehinguid ja infot ta on nõus tegema digitaalselt, milliseid tarbimisharjumusi eelistab aga päris oma teada jätta. Eks tasakaal ole igaühe jaoks erinev.

2. Säästud.

Sularaha – või ka vääriskivid, metallid jm isiklik vara – on võimalus oma kriitilisi varusid hoida üha digitaalsemast rahandussüsteemist sõltumatult. Miks see hea on? Majandus- ja panganduskriise tuleb aeg-ajalt ikka ette ning halvimal juhul saavad säästud süsteemis kõva põntsu. Küberkurjategijad just väga tihti raha taga ei aja, ent välistatud pole, et su digitaalsesse rahakotti sisse murtakse. Tõsi küll, pikanäpumehed võivad raha üles leida ka su lemmikust säästupaigast.

Ma ei kanna rahakotti kaasas. Kaarte hoian taskus ja sularaha saabastes!

- Jackson Rathbone, “Videviku” filmide staar

3. Säästlikkus ja ausus.

Oot-oot, sularaha pidi ju kurjategijate lemmik olema? Tõsi küll, aga tavainimese jaoks annab sularaha hoopis säästuefekti.  Eksperimendid on näidanud, et kiirlõuna eest ollakse valmis kolmandiku võrra rohkem maksma, kui maksevahendiks on pangakaart. Veelgi hämmastavamal kombel on inimesed täpselt sama asja eest ning samades oludes valmis kaks (!) korda enam raha andma, kui nende maksevalikuks on krediitkaart. Ameeriklaste peal tehtud katsetused näitasid, et kui korvpallipileteid osta hetkeemotsiooni ajel, ollakse pangakaardiga tõesti nõus 200% rohkem välja käima.

Meenutame varem Kukkur.ee blogis kirjutatut: sularaha on kasulik ka selleks, et ausam inimene olla. Oota! Misasja?! Tõsilugu – tuntud psühholoogiaprofessor Dan Ariely* on teinud suurel hulgal katseid, mis näitavad, et kui mängus on sularaha, kipuvad inimesed oluliselt vähem petma. Vaata edasi eel viidatud Kukkur.ee blogipostitusest või astu Kukkur.ee poodi ja vaata lähemalt Stockolm Money Clipi.

Kas jutud sularaha surmast on enneaegsed või mitte? Ka Kukkur.ee blogis oleme varem arutlenud, miks sularaha kadumine on aeglane, täielik kadumine väga ebatõenäoline. Täna tutvustame – 3 märki, mis ennustavad surma sularahale ja 3 märki, miks see hea on.

Surm sularahale? Jah, tõepoolest!

1. Hiljuti teatas VISA, et annab 10 000 USA dollarit restoranidele, kes on valmis sularahast täielikult loobuma. Tõsi küll, raha saavad “vaid” 50 toidukohta, kes VISA konkursi läbivad. Surm sularahale on suisa osa VISA uuest strateegiast. Miks – rohkem turvalisust, loodetavasti ka rohkem kasutusmugavust. Ja rohkem ärivõimalusi VISA-le muidugi.

 

 

 

 

 

 

 

 

2. Perioodil 2010-2015 kasvas sularahata tehingute maht üle 50%. See kasv ei tähenda mitte täiendavaid tehinguid, vaid sularahale moodsate vahendite – mobiilimaksed, kaardimaksed, e-pangandus – eelistamist. USA jaekaubanduses on sularahamaksete osakaal langenud 30% juurde. Üleilmselt moodustavad sularahatehingud ikka veel üle 80% tehingutest. Pikk maa on veel minna, ent tempo tõuseb!

3.  Mõned on juba päris kaugele jõudnud sularaha osakaalu vähendamisega. Näiteks:

– enam kui pooled Rootsi pankadest ei arvelda enam sularahaga ning sularaha-automaate eemaldatakse.

– Lõuna-Korea on võtnud sihiks 2020. aastaks paberrahast loobuda.

– Singapur, Venetsueela ja Kreeka on alustanud populaarsemate sularahatähtede kasutuselt kõrvaldamisega.

Miks on hea sularahale headaega öelda?

1. Peatselt ilmuva VISA raporti “Cashless Cities: Realizing the Benefits of Digital Payments” järgi võidaks 100 USA linna sularaha kaotamisest kamba peale kokku üle 300 miljardi USA dollari. Peamine põhjus on lihtne – sularaha käitlemine on kulukam ja seda on lihtsam varastada.

2. Surm sularahale = surm terrorile. Kuna sularaha kaalub vähe (1 mln USD on 100-dollaristes kupüürides vaid 1 kilo!), siis on sularaha terrorivõrgustikele ja rahvusvahelisele kuritegevusele ahvatlev töövahend. Kriminaalsel viisil liigub meeletu hulk (mõne arvestuse järgi ca 2 triljonit dollarit aastas) raha. Oleks ju tore, kui kurikaelte elu muutuks märksa keerukamaks?

 

 

 

 

 

 

 

 

3. Kaardimaksed annavad majandusele hoogu! Nagu Kukkur.ee blogis varemgi oleme kirjutanud – kui kasutad sularaha asemel kaarti, kulutad tõenäoliselt rohkem. Lihtsalt seepärast, et füüsilist raha ehk sularaha on lihtsam tajuda kui virtuaalset ehk kaardil või mobiilis “istuvat” raha.

Järgmisel korral vaatame taaskord lähemalt, mis kahju võib sündida sularaha kadumisest. Ohutuid tehinguid!

Psst! Kui oled ikka sularaha-sõber, vaata lähemalt Stockolm Money Clipi.

Eesti vanasõna ütleb: „Kes kohut tahab käia, sii võtku rahakott ridvaga selgä“. Aga moodne meditsiin ütleb vastupidi – hoidke rahakott seljast eemal, kui saate! Kukkur.ee uuris pisut lähemalt, kuidas rahakoti kandmine tervist mõjutab.

Selg ja kael

Põhiline mure, mis rahakott põhjustab, on seljavalu. Tihti tekib probleem neil, kes kannavad rahakotti tagataskus.

Miks? Lihtne – mahukas kukkur on ebaloomulik ning su puusad ja vaagnaluu pole sellega harjunud.  Meesteajakiri Mens Health täpsustab, et sobimatut koormust saab puusaliiges ning selja asend muutub tahtmatult viltuseks.

Mis siis? Kui niimoodi pikalt istuda, areneb pinge ka ülaselga ja kaelalihastesse. Nii ei saa ju elu nautida!

Mõtled, et minuga nii ei lähe? Et ilmselt ähvardab selline oht vaid neid, kes paksu rahakotti taskus hoides pikki tööpäevi veedavad? Tegelikult on rahakoti tagataskus hoidmine nii kindel seljavalu allikas, et McGilli ülikoolis kasutatakse seda seljavalu esilekutsumist vajavate katsete tegemisel kohe meelega!

Löök tagumikku?! Jah, rahakott võib olla „pind tagumikus“. Seda juhul, kui kukkur istub tagataskus ja rõhub närvidele, mis peaksid puhkeasendis olema. Oleks siis vaid tagumik, kuid istmiku „närvi“ ajamine lööb teinekord ka jalga, kirjutab seesama Mens Health.

Ole hea, võta rahakott tagataskust välja ja ära enam tagasi pane!

Ja ära enam tagasi pane!

Tasku vahetamine ei aita!

Nüüd, mil oled paksu kukru välja võtnud, tõsta sealt olulised (need, mida kasutad nt korra nädalas) uude Kukrusse  ning ülejäänud pane koos vana rahakotiga sahtlisse ära. Miks? Sest ka teksade esitaskus paksu rahakoti-juraka kandmine on kahjulik. Ja neid teisi kaarte sa niikuinii ei kasuta.

Ilmselt oled isegi aru saanud, et kui mitu cm paks nahatükk taskus istub, pole mitte kuidagi hea olla. Miks? Sest näiteks tööl või autoroolis paksu rahakotti taskus hoides tekib hõõrdumine kintsu ja keha vahel. Tead seda tunnet? Mina küll tean ja enam ei taha.

Mis siis aitab?

Kõige lihtsam – ära hoia rahakotti üldse taskus või siis võta ta iga kord välja, kui istud lauda või rooli. Aga kes see viitsib?

Aga kes see viitsib?

Parem veel – hangi endale rahakott, mille läbimõõt on väike! Kukkur.ee poes on selliseid mitu. Kõige õhem on iMOSSI trendikas kaardihoidja:

iMOSSI N1 rahakott nüüd Eestis!

Sularahafännidele soovitame Stockholm Money Clipi:

Stockholm Money Clip rahakott

Valikuid on meil veel!

Mõnikord aitab ka rahvatarkus. Seekordne postitus algas vanasõnaga, kuid oleme varemgi kirjutanud vanasõnadest ja rahakottidest.

Näiteks: „rikkal rippub rahakott perses, sellepärast ei saa ta taeva“. Nii on! Kukkur.ee toob sulle saleda rahakoti, mis tervisele ei hakka.

iMOSSI N1 €41.58 Osta

Oih! Veidi vett on nüüd merre voolanud sellest ajast alates, kui viimati sissekande tegime. Oleme olnud haaratud nii suvest kui tööst. Jätkame sealt, kus viimati pooleli jäi. Kuidas jõudis Kukkur.ee esimesest prototüüpimise katsest tõdemuseni, et vist ei tulnud välja …

NB! Seekord ka eksklusiivne pildimaterjal!

3D printimine on cool küll, aga mida printida?

Jutt jäi pooleli kohast, kus plaanisime pisikest kohver-rahakotti ümber tuunima hakata. Sõbrad 3D printimise kojas Wolfprint võtsid idee hästi vastu. Kohvrike nägi vinge välja ja saime selgeks, et seda võiks arendada küll. Äge! Aga kuidas?

Kui oma tingimused kirja panin, selgus kiirelt, et piirid on ka 3D printimise tehnoloogial (õigemini küll plastikul, millest prinditakse) ning toredal väiksel kukrul (alumiiniumi ei anna hästi venitada). No ja disainimisel on ka oma hind.

See hind oli piisavalt kõrge, et väga tõsiselt mõtlema jääda – väike rahakott pole sellist hinda väärt, eriti kui ei tea, kas asi toimib ka. Aga hind oli piisavalt madal, et mitte heituda ja teha esimene reaalne kulu ja tõsisem samm tänase Kukkur.ee suunas. Põhimõtteliselt oli see otsus, kas teha koos sõbraga ettevõtlusprojekt või mitte. Otsustamisel oli oluline ka põnevustunne, mida ehitamis- ja disainikaugete inimestena me polnud varem tundnud. Las käia!

Las käia!

Mida me siis printisime?

Toona oli meile oluline, et lõpptoode näeks välja selline, nagu me ise vaimusilmas ette kujutasime.

NB! See on kindel ohu märk. Kui lugeda mis tahes kasulikku soovitust, siis on siililegi selge, et see oli vale lähenemine.

Vahest disainerite tippklass oskab täpselt ette öelda, milline peaks toode välja nägema, aga meie olime sellest tasemest kaugel. Teisisõnu – ei tea keegi ilma testimiseta, millel on minekut ja mis on soovunelm! Ei teadnud meie, ilmselt ei tea ka teie.

Sellegipoolest, meie jaoks oli oluline oli säilitada võimalikult palju sarnasusi kohvriga. Esiteks avamismehhanism – samasugune lukumehhanism nagu kohvril. Õnneks see oli olemas juba olemasoleval kohvrikesel. Check!

Teiseks üks eraldi sahtel või võrk, mille taha peita arvuti või pabereid – peab ju olema nagu päris kohvrilgi. Tuli disainida, aga põhimõtteliselt olemas. Check!

Kolmandaks väiksemate taskute ja sahtlite süsteem – kuniks mündid on ümmargused, peab sellest paraku loobuma, sest mündid peavad ju ometi minirahakotti ära mahtuma. Tuli kujundada, aga samuti olemas. Check!

Rohkem põhifunktsioone kohvril pole, aga neis üksikutes polnud palju ruumi kompromissideks. Soovitud ja saadud tulemust illustreerib hästi pilt:

Kuidas see nüüd kokku käib?

Nagu pildilt näete, õnnestus välja mõeldud lahendus täitsa edukalt pisikesse kohvrisse mahutada. Edasi oli vaja, et see ka kinni jääks. Siin oli abiks lihtne tööriist:

Pisut liimi vahele, natuke ootamist ja aeg värske kukkur endale taskusse pista!

Kuidas see kõik välja nägi?

Kui juba piltide jagamiseks läks. Siin on kogu juhtumi illustreerimiseks veel paar pilti. Alustame päris algusest …

See on absoluutselt kõige algelisem pilt, mida oskasime oma soovidest joonistada. Ausõna, teised olid paremad ja andsid printijatele aimu, mida me üldse tahame! Aga kõige lihtsamatest sammudest saabki asi alguse.

 

Siin oleme disaineri abiga jõudnud plastikkaarte ja/või sularaha hoidva võrgu nüanssidesse. Ülal näete, kuidas see kohvrikese sees välja nägi. Vahva küll, aga mitte eriti praktiline.

 

Siit näete, kuidas esimene nägemus on jõudnud 3D modelleerimise programmi ja printimisvalmis.

Kuidas juhtum kokku võtta?

Kõige olulisem õppetund, mida endale pidevalt korrutama peame – ei saa ette teada, milline täpselt peab välja nägema hea rahakott. Kohver on äge sümbol rahakoti, aga mis siis? Ei piisa, kui mõelda, et kes küll ei tahaks kohver taskus ringi kõndida, vaid kes tahaks …

Kohver on äge sümbol, aga mis siis?

Sama mündi teine külg – oluline on endale pidevalt meenutada, millist probleemi lahendad. Meie jaoks oli see rahakottide suurus ja mugavus. Eestis oli toona peamiselt saada vaid „traditsioonilisi“ rahakotte, mis suured ja püksitaskut venitavad. Saada oli ka nahast kukruid, aga oli soov eristuda. Selge oli ja on ka see, et sularaha ning rahakotid veel kuhugi ära kaduma ei hakka, seega on mõtet teha rahakotti, mis on võimalikult kompakne. Näiteks sellised, mida pakuvad Ögon ja iMOSSI.

Meie esimene päris oma katse ebaõnnestus, aga samm-sammult proovime uuesti! Miks, võiks ehk küsida, kui head kraami juba Kukkur.ee poes müügil? Usume, et alati saab paremini, ägedamalt. Muutuvad ka kasutusharjumused, seeläbi ka kõigi teie ootused.

Tekkis mõni mõte? kirjutage meile info@kukkur.ee ja öelge välja, kas ja mis rahakottides paremaks ja ägedamaks teha tuleb!

Kukkur.ee loomise blogiseeria eelmised osad leiad siit:

1. Kukkur.ee veebipoe loomise lugu

2. Kukkur.ee sai alguse …

3. Innustus tootearenduseks võib tabada ootamatult

4. Lugu sellest, kuidas tootearendust katsetasime

5. Kes otsib see leiab

6. Mida teha kui probleem on juba lahendatud?

7. Lust ja lillepidu

8. Kukkur.ee tibusammud

9. Kelle taskus on rahakott?

10. Vabadus

11. Viis lapsikut hetke

12. Aga äkki …

13. Aga äkki … vaatame teise nurga alt

14. Miks ja kuidas? Puust ja punaseks!

Kukkur.ee poe uusim liige on Stockholm v1, millele lisatud klapp sularaha jaoks. Stockholm Money Clipi saad osta siitsamast:

Kukkur.ee valik täienes! Stiilne metallist kaardihoidja on nüüd rahaklambriga. Tere tulemast stiilsete rahakottide koju, Stockholm Money Clip!

Uus kaup on rõõmusõnum kõigile, kel meeldib lisaks kaartidele ka sularaha kaasas hoida. Stockholm Money Clip toob kokku moodsa klassika ja viimase peal kasutajamugavuse. See ühendab kõik Stockholm v1 plussid mugava rahaklambriga, mis võimaldab sularaha kiiremalt kätte saada. Nagu näitab värske MasterCardi uuring, tehakse globaalselt 85% tehingutest veel sularaha eest, seega vajadust on!

Vaata videotutvustust:

 

Kahtled veel? Loetleme viis + üks põhjust, miks eelistada Stockholm seeria rahakotti.

1. Praktiline stiil.

Stockholm seeria rahakott jõudis Eestisse küll alles tänu Kukkur.ee veebipoele, ent on juba enam kui 10 aastat tagasi disainitud. Ajatu stiil on kümnendi möödudes läinud aina paremaks ja tugevamaks. Aeg on ka näidanud, et kaardiajastule vaatamata ei ole sularaha kuhugi kadunud. Seepärast ongi Stockholm Money Clip hea täiendus ennast tõestanud lahendusele.

2. Efektne kogemus.

Stockholm seeria rahakotid avanevad igas olukorras vaid ühe näpuliigutusega. Kuna lukumehhanism on lihtne ja loogiline, sobib see kukkur kingiks kõigis vanuses sõpradele ja sugulastele. Nii neile, kes igas momendis kiirust hindavad kui ka neile, kel sõrm ehk töntsimaks jäänud.

3. Turvaline tasku.

Nagu kõik teisedki Kukkur.ee valikud, kaitseb Stockholm Money Clip sind nutivaraste eest, sest tõrjub raadiolaineid. Kaasaegsed tõprad, kes Su moodsalt kontaktivabalt maksekaardilt raha varastada proovivad, jäävad pika näoga! Kukrute turvalisuse kohta loe lisaks varasemast blogipostist ja Geenius.ee portaalist.

4. Vastupidav kaaslane.

Me küll ei soovita kukruid maha loopida, aga Stockholm seeria peab kukkumistele hästi vastu. Kukkur.ee poest müüdud kaup pole meile teadaolevalt kordagi katki läinud. Ka sisu – rebenemiskindel plastik – on ajahambale väga hästi vastu pidanud.

5. Distsiplineeriv mõju.

Kuna Stockholm Money Clip on üsna õhuke, mahub sellesse mugavalt kuni 12 plastikkaarti ning klambri vahele soovitud hulk sularaha. Peagi avastad, et praktikas kasutad isegi vähem kui kümmekond kaarti, kukrus on seega mugavalt ruumi kõigele, mida kaasas kannad. Tulemuseks on kergem ja paremini korrastatud rahakott. Kui tasku on korras, hoiad oma väärtust paremini, kaitstes seda ka painutuste, kulumise, tolmu ja vee eest.

Kõlab juba hästi? Stockholm Money Clip lisab kõigele eelnevale mugavust, sest rahaklambri abil saad senisest mugavamalt sularaha kaasas kanda. Kui soovid, kasuta klambrit rahakoti tasku külge riputamiseks. Kindlasti mõtled veel kasutusvõimalusi välja. Osta saab seda Eestis vaid siitsamast Kukkur.ee poest!

Meil hakkas pisut kripeldama, et lugu Kukkur.ee tootearendusest teile piisavalt hästi ei kirjeldanud. Parandame selle vea, lähme detailsemaks! Järgnevas kahes blogipostituses on 10 sammu, mis läbi käisime, et ise endale rahakotti ehitada. Esimeses jaos räägime juhuslikust algusest, mis viis 3D printerite otsinguni.

Miks seda üldse vaja on?

 

Nagu pisut rääkisime, oli probleem esteetiline – senine rahakotivalik Eesti turul tundus liiga igav ja väga naha-keskne. Edeva noormehena soovisin eristuda, aga Tallinna poed lihtsalt ei pakkunud selleks häid võimalusi. See viis mõtteni, et ilmselt leidub lahendus kuskil laias maailmas. Ei saa olla, et maailmas puudub rahakott, mis oleks omamoodi!

Kuidas leidsin kesta, millega katsetada?

 

Tegelikult oli see rohkem kui aasta enne Kukkur.ee sündi, mil avastasin enda jaoks Aliexpress veebikaubamaja. Nagu ka Amazonis, leidub siin absoluutselt kõike, kuid odavama hinna eest. Peab tunnistama, et eeliseks on ka transporditasud, st. transporditasude puudumine mõningatel tingimustel. Kui kuulsin, et sõbrad tuttavad leidnud sealt väga erinevaid tarbekaupu, hakkasin isegi sealt ka oma probleemile lahendust otsima.

Mõelda vaid, kui saab käia ringi, kohvritäis raha kaasas!

Kohvrikujulise visiitkaardihoidjani sattusin täiesti juhuslikult. Ilmselt oli see „seotud toodete“ all või leidis muul moel tee minu brauserisse. Edasi polnud vaja enam palju mõelda, sest see tundus kõige ägedam idee, mida tükil ajal kohanud olin. Mõelda vaid, kui saab käia ringi, kohvritäis raha kaasas!

Tõsi, pisike kohver, kuid siiski. Kuna ka hind oli peaaegu olematu (umbes 3 eurot), siis oli selge, et minu probleem rahakoti leidmisel oli lõpuks lahendatud. Juhhei! Või siiski mitte?

Miks see ei toiminud?

 

Mitu nädalat hiljem saabunud kohvrikujuline kukkur oli väljanägemiselt lihtne, aga äge. Sain mitmeid komplimente poemüüjatelt, kes vahvat lahendust kiitsid. Aga probleemid ei lasknud end kaua oodata. Kuidas nii? Kirjeldan siinkohal kolme peamist.

Kui suured on visiit- ja pangakaardid? Umbkaudu 5,4×8,6 cm.

Kui suured on eurorahade kupüürid? Enamasti on need vahemikus 6,2x12cm (5eurone) kuni 7,7x14cm (50eurone), suurematest rääkimata.

See tähendab, et ka parema tahtmise juures tuleb kupüüre mitu korda kokku murda, enne kui need mahuvad kesta, mis on mõeldud visiitkaartidele. Ja see teeb rahatähed aja jooksul inetuks, ostlemise pisut vähem mugavaks. See polnud ainus mure.

Aeg-ajalt juhtub ikka, et näpud jäävad näiteks tõmbluku või sahtli vahele. Või mis iganes muu asja vahele, mis valu teeb. Sama lugu on väikse kohvrikujulise alumiiniumkestaga. Veel enamgi nõnda, kui kinnitus on n-ö hiina tehaste tasemel, ehk mitte kõige kvaliteetsem. Juhtuks seda korra või kaks, poleks häda midagi. Kui aga muidu igati stiilne kukkur kipub näppu lausa veristama, siis see pole OK.

„Anna palun mulle ka Tic-Taci!“ – „Mul pole, see on hoopis mu rahakott, mis koliseb!“.

Kui alumiiniumist kukrusse pista münte, siis esiteks mahub neid sinna väga vähe. Teiseks teevad need vähesed pidevalt sellist Tic-Tac topsikese häält. See häiris päris tihti.

Kuidas kest paremini sisustada? Miks just 3D printimine?

 

Olukord osutus kehvaks, kuid kindlasti mitte lootusetuks! Suurus oli ju tip-top (mitte tic-tac ) ehk täpselt nii pisike, kui soovisin. Oli vaid vaja leida viis, kuidas pisike metallist kohvri sisu pisut ümber kujundada. Eesmärk oli lahendada vähemalt 2 eel mainitud probleemidest – voltida kupüüre viisakamalt ning kaotada müntide kolisemine.

2014.a. lõpus ja 2015.a. alguses oli – vähemalt minu tutvusringkonnas – 3D printimine juba päris oluline märksõna. Miks? See võimaldab võrdlemisi madalate kuludega testida, kas mingi toode või disain on ka päriselus kasulik ja ilus. Materjal maksab võrdlemisi vähe.

Selleks ajaks olin käinud ka ühel Eestis korraldataval 3D printimise sissejuhataval kursusel. See ei andnud küll minu jaoks oodatud tulemust, sest koolituse kvaliteet oli kehv ning väga palju katsetada ei saanud. Abiks oli see nõnda palju, et sai selgeks: endale ma seda kiirkorras selgeks ei tee, targem on leida keegi, kes asja juba pisut lähemalt tunneb.

Kuidas leida Eestist 3D printer aastal 2014?

 

Ehkki tehnoloogia on juba omajagu aastaid tuntud, pole Eestis praegu ega aastal 2014 head võimalust lihtsalt kuhugi sisse astuda ning mida tahes välja printida. Otse öeldes – valikuid oli väga vähe.

Kui juba inspireeriva toote otsa „komistamine“ oli juhus, siis 3D printimise koha leidmine samuti. Facebookis märkasin, et tuttav seotud alustava ettevõttega, mis just sellist teenust pakkus. Kuigi me polnud just paljust koos rääkinud, jagus nüüd juttu kauemaks. Ei läinud kaua mööda, mil pisikese alumiiniumkohvriga Wolfprint 3D ukse taha saabusin.

Mis sai siis, kui uksest sisse astusin? Mis õppetunniga see katsetus lõppes? Sellest juba järgmisel nädalal!

Kukkur.ee loomise blogiseeria eelmised osad leiad siit:

 

1. Kukkur.ee veebipoe loomise lugu

2. Kukkur.ee sai alguse …

3. Innustus tootearenduseks võib tabada ootamatult

4. Lugu sellest, kuidas tootearendust katsetasime

5. Kes otsib see leiab

6. Mida teha kui probleem on juba lahendatud?

7. Lust ja lillepidu

8. Kukkur.ee tibusammud

9. Kelle taskus on rahakott?

10. Vabadus

11. Viis lapsikut hetke

12. Aga äkki …

13. Aga äkki … vaatame teise nurga alt

Jalgpalli EM on täies hoos ning loodetavasti jõuate isegi jalgpalli mängida! Stockholm v1 sobib seejuures hästi punaseks kaardiks!

Stockholm €24.92 Osta

Täna räägime samadel teemadel, nagu üle-eile, aga hoopis teise nurga alt. Juttu oli ettevõttega alustamisel muresid tekitavatest riskidest – ajapuudus, võimalik huvi raugemine. Samuti sellest, et miks end sellest heidutada ei tohi lasta. Kukkur.ee puhul oleme sellega hakkama saanud. Enamvähem.

Kuidas kõlaksid aga vastused, kui samu küsimusi esitada lastekasvatamise kohta? Nagu teate, proovime siin blogis kahte võrratut kogemust – Kukkur.ee ja lapse kasvatamine – koos vaadelda. Vaatame, äkki tuleb midagi põnevat välja!

Äkki nõuab lapsekasvatamine liiga palju aega?

 

Aega võtab see tõesti palju. Vähemalt 18 aastat, kui täpsem olla. Tegelikult isegi kauem. Vastutus lapse (ja ka ettevõtte!) ees kehtib 24 tundi ööpäevas, 7 tundi nädalas. See pole sugugi lihtne kohustus, mida endale kanda võtta. Kui avastad end olukorras esmakordselt, on muresid loomulikult palju. Aga vähemalt sama palju on ka rõõmusid.

Kukkur.ee loomisega võrreldes on vastus muidugi keerulisem. Lapsega kodus oleva vanema (tihti ema) jaoks on katsumus raskemgi, kui täistööaja ning ületundide arvelt ettevõtet käivitaval inimesel. Kukkur.ee tegemine on täisajaga lapsevanemaks olemisega kehvasti võrreldav, sest seni pole Kukkur.ee kellegi jaoks põhitöö.

Muresid on, aga vähemalt sama palju on rõõmusid.

Äkki saame siiski võrrelda mingeid elemente ja põhimõtteid. Entusiastlike rahakotimüüjatena peab ka Kukkur.ee duo teineteist toetama samamoodi nagu lapsevanemad, rollid peavad olema kokku lepitud. Aega peab väga hästi planeerima nii väikeettevõtja kui lapsevanemana. Lihtsalt lapsevanemana ei saa hästi küsida, kas kasvatamine võtab liiga palju aega. On ju oluline vahe, kas Su vastutada on äri või elu. Vähemasti sellise veebipoe puhul, mille toimimisest kellegi elu ei sõltu. Kukkur.ee pakub küll stiili ja turvalisust su vara hoidmisel ning loodetavasti nauditavat blogi, aga mitte palju rohkemat.

Äkki me ei meeldi kellelegi?

 

Sellele küsimusele on lapsevanema perspektiivist päris totter vastata. Üldjuhul pole see kellegi asi, kas ma lapsevanemana meeldin kellelegi. Tõsi, leidub neid, kes (tihti ise lapsevanemaks olemata) kõige kohta midagi arvata tahavad, aga no mis sa ikka sellistega teed. Nad ei vääri tähelepanu.

Ainus reaalsem kokkupuutepunkt lapsevanemluse ja sellise küsimuse vahel tekib valikutes, mis puudutavad avalikku elu. Näiteks, kui lapsevanem peaks otsustama oma last mitte vaktsineerida, tekitab see tõesti õigustatud pahameele, sest riskitakse välja tõrjutud haiguste taastulekuga, lähtudes rumalustest. See on umbes sama, kui veebipood otsustaks suhtuda ükskõikselt turvalisse ostlemisse (Kukkur.ee on turvaline). Või siis sama, kui veebipood varastaks äkki pisut kõigilt oma klientidelt käibemaksu tasumiseks, et ise maksukohustusi vältida (kindlasti mitte!). Või sama, kui toetaksime ümbrikupalkasid (ei toeta!). Kui sellisest jamast hoiduda, pole ettevõtluse ega lapse kasvatamise puhul karta, et keegi sinusse halvasti suhtuma peaks.

Äkki me ei viitsi enam?

 

Sellist varianti lapsevanemaks saamisel ei ole. Vähem võib viitsida ajal, mil oled tööl või magad, aga laps on rõõm ja kohustus, mis kehtib igal ajahetkel. Jah, ka vastutus ettevõtte eest kehtib pidevalt, kuid nagu ka eelmises lõigus viidatud, vastutus elu eest on kangem kui miski muu. Võib-olla vastaksin sellele küsimusele teisiti, kui Kukkur.ee oleks suure töötajaskonnaga. Ettevõtlusega alustamisel vs noore lapsevanema rollis on küll selge, et üht võib, aga teist peab viitsima. Ja tulemus on seda väärt!

Vastutus elu eest on kangem kui miski muu.

Kukkur.ee loomise blogiseeria eelmised osad leiad siit:

 

1. Kukkur.ee veebipoe loomise lugu

2. Kukkur.ee sai alguse …

3. Innustus tootearenduseks võib tabada ootamatult

4. Lugu sellest, kuidas tootearendust katsetasime

5. Kes otsib see leiab

6. Mida teha kui probleem on juba lahendatud?

7. Lust ja lillepidu

8. Kukkur.ee tibusammud

9. Kelle taskus on rahakott?

10. Vabadus

11. Viis lapsikut hetke

12. Aga äkki …

Kas teadsid, et mustriline Stockholm Carbon on tagasi Kukkur.ee valikus?

Stockholm Carbon €26.58 Osta
Kukkur ja mäng

juuni 07

Aga äkki …

Kui Kukkur.ee alustas, polnud meil kaugeltki selge, kas kõik läheb nii nagu plaanitud. Täna teame, et täpselt nii nagu plaanitud, pole just väga palju läinud. See ei tähenda, et oleksime ebaõnnestunud, ehkki “mäng” alles käib. Siiski on oluline meenutada, milliseid ebaõnnestumisi kartsime. Seekordses sissekandes toome kolm näidet ettevõtlushirmudest, mida reaalselt õnneks pole juhtunud.

 

Äkki nõuab Kukkur.ee liiga palju aega?

Kui Kukkur.ee lõime, oli kohe selge, et elu tuleb omajagu ümber korraldada. Aga mis saab siis, kui me veebipoe jaoks aega ei leiagi? Kas on mõtet alustada suure projektiga, kui päevatööga seotud kohustused nõuavad suure osa energiast, perest ja muudest hobidest rääkimata? Äkki jääks “oma liistude” juurde?

Kukkur.ee annab “tavapärasele” töökoormusele vähemalt veerandi jagu juurde.

 

Reaalsus on, et eri aegadel nõuab Kukkur.ee üsna erineval määral aega. Kui vaja veebipoodi üles seada või hooldada, kulub aega palju ning unetunnid jäävad lühemaks. Kui on edasimüüjate leidmise ja klientidega otsesuhtluse periood, tuleb samuti aega hoolsalt planeerida. Jah, on ka vastupidist ehk väga vähe panustamist nõudvaid aegu. Kokkuvõttes on keskmist väga raske arvutada, kuid Kukkur.ee annab “tavapärasele” töökoormusele vähemalt veerandi jagu juurde. Seda siis juhul, kui teha veebipoodi n-ö vabast ajast, mitte põhitööna.

 

Kokkuvõttes on see pisut filosoofiline küsimus. Kui tegevus on oluline, nagu Kukkur.ee meile on, siis aega leidub alati. Elu ümber korraldamine selle jaoks on ainult rõõmustav, sest aeg kulub tegevustele, milles näeme kasu. Hirm, et oma ettevõtte jaoks aega ei leia, kaob kiirelt, kui lihtsalt pihta hakata ja avastada, et tegemised haaravad sind mõnusa või lausa väga kiire tempoga.

 

Äkki me ei meeldi kellelegi?

Olgu, teeme Kukkur.ee valmis. Aga äkki see on nõme? Võib-olla kellelegi ei meeldi need rahakotid, mida me müüa proovime?

Üks eelis rahakottide müügi puhul on, et kaup ei lähe halvaks – seda saab müüa nüüd kohe ning mitme aasta möödudes. Lisaks teame, et pole kedagi, kellele Kukkur.ee kraam ei meeldiks. Vähemalt seniste klientide hulgas. Kõik, kes endale Kukru taskusse saanud, on olnud rahul. Proovi järgi – pood on siin.

 

Teiseks, kui tegevuseks ei ole just mingi valdkonna põhjalik raputamine a’la Taxify või AirB’n’B, pole oodata, et ettevõtmine kelleski sügavaid negatiivseid emotsioone põhjustab. Päris sellist hirmu meil muidugi polnudki, ent teekond turule pole kunagi liialt lihtne. Eriti siis, kui suurt müügikogemust varasemast ette näidata pole.

 

Kuidas see mure siis enda jaoks lahendada? Lihtne ja ilmselt juba korratud tõde on – ega ei saagi enne teada, kui pole katsetanud. Nii et proovige teiegi ning ärge seejuures oodake, et ettevõtmine suurtes rahvahulkades kohe väga palju (positiivseid või negatiivseid) tundeid tekitab.

 

Äkki me ei viitsi enam?

Teeksime küll toreda rahakotiäri, aga mis siis, kui jaks saab ruttu otsa?

 

Peab jällegi ütlema, et enne proovimist ei saagi teada, kas tahtmist on piisavalt. Paljud on öelnud, et tahtmine peab olema südames, mitte peas. Lahti selgitatult tähendab see, et peab ikka väga tõsiselt ise uskuma, et just sellist probleemi peab lahendama. Kui lähtud kohe ainult numbritest ja ellujäämisvõimalusest, võib tõesti kõhe tunne hakata. Aga, kui usud ise ja seda oma tegevustega tugevalt välja näitad, leidub ka järgijaid ehk ostjaid. Ja kui on ostjaid, mis siis enam viitsimisest rääkida.

 

Kõik eelnevalt nimetatud küsimused on päris tüüpilised, mis algaja ettevõtja peas tekkida võivad. Kukkur.ee pole siin mingi erand.

Meie otsustasime proovida ning need riskid on tänaseks unustatud. Isegi kui need aeg-ajalt end veel meelde tuletavad, on Kukkur.ee enam kui aasta jooksul meile näidanud, et isegi kui asjad ei lähe planeeritult, edenevad nad ikka, ja pakuvad ägedaid kogemusi, mida teiega jagada.

 

Kukkur.ee loomise blogiseeria eelmised osad leiad siit:

1. Kukkur.ee veebipoe loomise lugu

2. Kukkur.ee sai alguse …

3. Innustus tootearenduseks võib tabada ootamatult

4. Lugu sellest, kuidas tootearendust katsetasime

5. Kes otsib see leiab

6. Mida teha kui probleem on juba lahendatud?

7. Lust ja lillepidu

8. Kukkur.ee tibusammud

9. Kelle taskus on rahakott?

10. Vabadus

11. Viis lapsikut hetke

Rannahooajaks on hea osta veekindel rahakott Stockholm v2!

Stockholm V2.0 €41.58 Osta

Kukkur.ee blogiseeria on juba kümnel korral pakkunud pilku meie tegemistesse. Oleme rääkinud idee otsimisest, tootearenduse katsetusest, jaganud nõu ettevõtte asutamise praktiliste aspektide kohta. On olnud nii tõsisemaid kui lapsikumaid hetki meie teel.

Aga pisut vähe on juttu olnud meie teisest mõttelõngast: kuidas ettevõtte arendamine on nagu lapse kasvatamine. Siin on tasakaalustamiseks viis ‘lapsikut’ hetke!

1. See hetk, mil saad teada, et Ta tuleb.

 

Süda puperdab pisut, sest tead, et oled teinud õige valiku ning samal ajal ei aima veel üldse, mis sind ees ootab. Oi, kohe üldse ei aima! Ootusärevus seguneb kaugete unistuste ning teadmisega, et see kõik on käeulatuses. Ees on pikk ja armastav teekond, kus konarused vahelduvad õnnehetkedega, magamata ööd uhkustundega. Senine elukorraldus libiseb kaugemale, aga sa veel ei tea seda …

2. See hetk, mil Ta on kohal.

 

Kui asud veebis oma beebi nime registreerima või läbid ettevõtte registreerimise sammud äriregistris. Hetk hiljem tõded, et see on tehtud nagu niuhti, sest Eestis on see võimalik. Ja saad kohe asuda hoolitsema, ei pea hetkekski kõrvale astuma. Saad imetleda ja aidata loomingut, mis vajab nii palju hoolt, et kenasti elus püsida, kosuda ja kasvada.

3. See hetk, mil Ta streigib.

 

Neid hetki on palju nii lapse kui ettevõttega. Põhjuseid ei saa kohati iialgi teada, mõnikord tasub pisut nuusutada ja uurida, mis siis seekord haiseb. Ja siis puhtaks teha ja edasi minna. Üsna tihti juhtub, et muster kordub. Sellega tuleb harjuda, selleks aega varuda. Ajapikku saab mõnest streikimise põhjusest lahti või paremini aru, kuid alati tulevad uued!

4. See hetk, mil hakkad vähem magama ja oled sellega rahul.

 

Tõsi, see on ilmselt siinkirjutaja individuaalne iseärasus, aga lapse tulek on unetunde tõmmanud koomale viisil, mis üldse ei häiri. Mitte sellepärast, et unetunde oleks vähe loovutatud ja elu ei muutunud. Vastupidi – elu on muutunud nii palju, et pisut und tuleb igast ööst ja hommikust näpistada olulisemateks asjadeks. Olgu selleks kapriisse väikelapse öised üllatused või hilisõhtused kirjad klientidele ja edasimüüjatele. Need lisatunnid on head ka unistamiseks ja plaanimiseks.

5. See hetk, mil rollid pole selged ja tekitavad korraks tuska.

Kes on lapse kasvatamisel juht ja kes on käskjalg? Kuidas jagada ülejäänud mustmiljon rolli? Selle kohta ütles EPLi juhtkiri hiljuti üsna kenasti: hoolitsemise koormus peaks jagunema võimalikult võrdselt. Olen nõus. Nii on ka ettevõtluses. Miks? Kui üks ei tunne end üksikvanema (-ettevõtjana) ega teine kõrvalejäetuna, on kindlam, et ühiselt võetakse ette veel ja veel. Nii lapsevanemaks saamist kui uusi ideid, mis silma särama või rahakoti paisuma panevad. Ja seda on meil Eestis ju vaja!

Rööprähklemisest ei ole pääsu, aga asjad omavahel läbi rääkides saab seda teha üsna mõistlikult. Kuidas? Osa on määratud looduslikest eeldustest, suurem osa tuleb südant ja mõistust kuulates ise kokku leppida.

Kompromisse muu elukorralduse arvelt tuleb teha palju nii lapsevanemal kui ettevõtjal. Aga kui vastutasuks on mõnusad lapsikud hetked ja aeg-ajalt rõõmujoovastus, siis see on kõiki neid hetki väärt. Ja neid saab teha koos! Kukkur.ee lugu näitab seda, loodetavasti Sinu lugu ka.

Kukkur.ee loomise blogiseeria eelmised osad leiad siit:

1. Kukkur.ee veebipoe loomise lugu

2. Kukkur.ee sai alguse …

3. Innustus tootearenduseks võib tabada ootamatult

4. Lugu sellest, kuidas tootearendust katsetasime

5. Kes otsib see leiab

6. Mida teha kui probleem on juba lahendatud?

7. Lust ja lillepidu

8. Kukkur.ee tibusammud

9. Kelle taskus on rahakott?

10. Vabadus

Oma enda lapsele osta raha korrastamise harjutamiseks mõnus mündihoidja!

Kukkur.ee pakub vahvaid rahakotte küll, aga milleks mulle uus, küsite? Siin on teile viis kevadsuvist põhjust. Tõenäoliselt on teil kasu mitmest neist. Loe ja tee oma elu mõnusamaks!

1. Kiirel osturetkel õige kaardini.

Nutikast rahakotist saab õige kaardi kätte üksikute sekunditega. Võin kihla vedada, et paksust nahast rahakotist õige kaardi leidmine võtab oluliselt rohkem aega! Miks see oluline on? Näiteks närvilisest poesabast kiiremini pääsemiseks. Nii endal kui teistel on parem, kui paksu rahakoti või koti põhjast õiget raha otsima ei pea, vaid kõik on ühe käevajutuse juures. Vaata täpsemalt videost.

 

2. Ärikohtumisel teistest nutikamaks. Ja stiilsemaks.

Kui vaatad kohvikus või koosolekuruumides ringi, näed, et päris mitmed kolleegid ja kliendid asetavad rahakoti ja telefoni demonstratiivselt lauale. See on paljudele mingi sotsiaalne norm. Ilmselt tehakse seda mugavusest – klassikalised paksud rahakotid on taskus lihtsalt ilgelt ebamugavad! Big Stockholm rahakoti või mõne muu Kukkur.ee valikust võid lauale panna kasvõi juba seetõttu, et see on stiilsem kui kõigil teistel kokku!

3. Rahvarohkes kohas on nutikas hoiduda nutivarastest

Nagu Geenius.ee ja meie kirjutanud oleme, levib üha rohkem kontaktivabasid maksekaarte. Muidugi on need mugavad, ent ka ohtlikud. Kui sõidad bussis, rongis või lennukis, võib juhtuda, et nutivaras tõmbab sinu teadmata su rahavarusid väiksemaks. Väldi seda Kukkur.ee rahakottidega, mis kaitsevad andmevarguse eest, tõendatult.

4. Jäätisesabas ja turul

Soe kevad on kohal ja suvi ukse ees. Lähiajal leiad end tihti kohtadest, kus kaardimaksed ei pruugi toimida ning summad üsna väiksed. Kuuma ilmaga jäätisesabas oodates või turul hapukurki valides on hea, kui saad kärmelt õige raha kätte. Siis on nutikas võtta kotist mündihoidja, mis esiteks aitab kogu metallraha hästi organiseerida ja teiseks võimaldab kibekähku just õige rahasumma leida ja oma ostu kiirelt nautima hakata.

5. Grillipeol nutikalt populaarseks.

Poeriiulid ja turulauad täituvad kiirelt kraamiga, mida ilusa ilmaga grillile visata. Sooja ilmaga kuuma grilli ääres on ju hea ka jahedat limonaadi või muud mõnusat nautida. Grill on olemas, pudel käes, mis edasi? Siis tuleb taskust võtta nutikas iMOSSI n1 rahakott ja pudel stiilselt avada! iMOSSI suureks boonuseks on ka see, et sellesse rahakotti ei hakka igasugu jama kogunema, vaid hoiadki endaga kaasas vaid olulise. Voh!

iMOSSI N1 €41.58 Osta