Page 5

Sinu järgmine rahakott on stiilsem ja mugavam kui oskasid arvata! Lisaks sellele on Su järgmine rahakott veekindel ja turvalisem kui su senine kukkur. Siin on 10 head põhjust osta rahakott Kukkur.ee poest.

Sest see näeb nii äge välja! Ühtlasi võid olla võrdlemisi kindel, et saad sõpradest-tuttavatest eristuda. Vähemalt seni kuni nemadki Kukkur.ee poe üles leiavad. Nii et parem on kiirustada! Sest novembris sajab Eestis keskmiselt 60 mm sademeid. Olgu, seda on vähem kui juulis ja augustis, kuid sombused ilmad on igal juhul tulemas! Veekahjustused nahast kukrule võivad kalliks maksma minna, Kukkur.ee rahakottidele niiskus külge ei hakka! Igal juhul tahaks ju, et rahakott avaneb ja sulgub kiirelt ja mugavalt. Kukkur.ee kukrud avanevad ja sulguvad ühe näpuvajutusega! Talvel suusareisile minnes saad mäele kaasa võtta vaid kõige olulisema ning jätta paksu ja tülika nahast kukru koju. Nii on endal taskus mugavam, raha ja kaardid jäävad ka tormise ilmaga kuivaks. Eelnev punkt kehtib ka, kui su hobiks on purjetamine, lainelauaga sõitmine jm vinged spordialad. Nahast rahakotid on ajast ja arust – venitavad tasku koledaks ning paistavad vargale juba kaugelt lihtsa teenistusena. Kukkur.ee rahakotid on 100% vegan – ühtki nahka pole kukrute loomisel kooritud! Kui rahakott on veekindel, siis talub ta ka muid põnevaid vedelikke, mis ei ole söövitavad. Näiteks vein. Või piim. Kukkur.ee rahakottidega on su vara kindlas kohas! Sul on enne ostmist võimalik vaadata, kui hea kraami endale soetad.

Boonusena üks põhjus veel – veekindel rahakott on ideaalne kingitus!

Osta saad siit!

 

Täna, 21. oktoobril on kätte jõudnud aeg, mida Marty McFly kultusfilmist „Back to the Future II“ nägi juba 80ndatel oma imelistes rännakutes! Ehkki ennustamine on tänamatu töö, siis üht-teist pani kultusfilm ka täppi. Kukkur.ee läks korra mälestuste radadele ja leidis, et Marty kogetud maailma on täitsa selgelt ka Eesti mõjutanud!

Marty McFly oli üks varasemaid Skype testijaid!

Elu peab aastal 2015 nautima ja Marty teadis seda.

Ilmselt on Martyl ning tema sõpradel oma osa mängida selles, et aastaks 2015 on tõepoolest hõljukrula leiutatud. Suvel esitles oma versiooni autofirma Lexus ning tuntud rulataja Tony Hawk on samuti uut vidinat katsetanud. Nüüd jääb veel oodata (või tegutseda!), et hõljukrula laiemasse kasutusse jõuaks! NB! Kui hõljukrulaga vee peale lähete, on tark veekindel rahakott kaasa võtta!

Kas pole tore, et asjade ning teenuste eest saab maksta krediitkaardiga või mobiiliselt? Muidugi on! Aga „Back to the Future II“ filmimise ajal polnud see sugugi mõistetav. Samamoodi polnud hästi mõeldav, et asjade eest võiks saada kodus viibides krediitkaardiga tasuda. Täna kulub vaid paar minutit, et Kukkur.ee või mõnest muust poest endale uus rahakott tellida. Muide, usaldus veebipoodide vastu Eestis üha kasvab. Täname usalduse eest ning jätkame head koostööd!

Marty tulevikul on selged Eesti mõjud!

Marty McFly oli üks varasemaid Skype testijaid. Oot, mida? Jajah, filmis näidati ka võimalust teleriekraaniga ühendudes videokõnesid teha. Interneti levikuni jäi veel neli, Skype loomiseni Eestis 14 aastat. Täna on selline teenus nii tavaline, et selleta ei kujutaks teinekord elu ja äri ettegi. See pole ainus, mis Marty’t Eestiga seob. Mäletatavasti kandis ta imehästi istuvaid jalatseid, mis keha järgi kuju võtsid. Mõnus, kas pole. Sinnapoole on olnud suunatud ka Eesti tehnoloogiafirma Fits.me töö. Hiljuti osteti Fits.me suurtöösturi Rakuten poolt ära, ehk jõutakse koostöös ringiga nende papudeni, mida Marty juba ammu kandis!

Mida Marty ei osanud ette näha?

Marty kahjuks ei saanud kogeda, et rahakotid muutuvad nõnda mõnusaks ja turvaliseks kui Kukkur.ee praegu pakub. Kaugeltki ei kasutanud Marty päris futuristlikke kukruid, millele viitasime oma FB lehel hiljuti. Mis teha – keegi pole täiuslik! Järgmistel seiklustel tulevikku soovitame end vastavalt varustada ning Kukkur.ee tuleb siin appi.

PS. Marty McFly ning päris maailma võrdlust saab lugeda näiteks siin, ehkki soovitame ka filmi uuesti vaadata!

Kas oled nende enam kui 5000 tubli inimese hulgas, kel saab sel nädalal edukalt läbitud „Septembris ei joo“ kampaania? Mõtled juba, kuidas seda tähistada? Kukkur.ee soovitab – jäta kokteilid baari ning luba endale preemiaks uus rahakott!

Kukkur.ee annab oktoobri esimesel nädalal 20% hinnast alla kõigile, kes on nautinud alkoholivaba septembrit. Kui sa ise seekord nii tubli polnud, jaga võimalust sõbrale! Kui oled juba varasemast karske, kehtib pakkumine loomulikult ka sulle! Stiilsed ja turvalised rahakotid ootavad!

Oktoobri esimesel nädalal saad 20% hinnast alla, kui sa septembris ei joonud!

September mõjus sulle hästi!

Oleme vihjanud, et kõige enam rahakotte läheb kaotsi nädalavahetustel, eriti laupäeva õhtuti. Milline „üllatus“ – see on ju põhiline pidutsemise, alkoholiga üle pingutamise ning lohakaks muutumise aeg! Kui oled nende hulgas, kes septembris tilkagi ei võtnud, tunned ilmselt isegi, kui palju rohkem on aega, energiat ja rõõmsat meelt. Rääkimata sellest, et uni on parem, töövõime paraneb ja mida kõike veel. Mõnus!

Palju rohkem on aega, energiat ja rõõmsat meelt!

Kiiduväärt saavutuse eest ootab preemia. Iga septembri karskelt veetnu, kes seda blogipostitust Facebookis oma seinal jagab, saab oktoobri esimesel nädalal Kukkur.ee veebipoest 20% allahindlust.

Kuidas end premeerida? Väga lihtne:

1. jaga Facebookis meie postitust.

2. vali Kukkur.ee poest mõnus rahakott.

3. Kukkur.ee veebipoes tasudes sisesta kampaaniakood “eijoonud”.

4. Hea hinnaga preemia jõuab valitud viisil sinuni!

Allahindlus algab nüüd ja kestab 7. oktoobri hilisõhtuni! Sinu rahakotivalik on siin!

PS. Kui sa septembris ei joonud, siis oled tublim kui Kukkur.ee tiim. Meie saavutuseks septembrikuus oli „Joome poole vähem“. Ja jõudsime poole rohkem! Mõnus seegi!

Sellist valikut pakutakse meile pea iga päev – kas soovite tasuda sularaha või kaardiga. Kas oskasite aimata, et teie valikust – sularaha või kaart – sõltub see, kui palju olete valmis raha välja käima? Kas tundub usutav, et sularaha vähendab petmist? Just-just! Loe edasi, Kukkur.ee blogi selgitab!

Sularaha kulub vähem, isegi kui kaup on sama

Kui väidaksime, et kiirtoidurestoranis ostad tõenäoliselt rohkem, kui oled otsustanud kasutada pangakaarti, siis see tundub rumal jutt, kas pole? Ometi on eksperimendid näidanud, et kiirlõuna eest ollakse valmis kolmandiku võrra rohkem maksma, kui maksevahendiks on pangakaart. Olgu, võib-olla tõesti, eriti kui mündihoidjas on vaid viimased mündid, mille eest vaja ka koju sõita või turult kimp porgandeid osta. Teisalt, pangakaarti käes hoides tundub, et hirmsasti on vaja ka magustoitu, küll kaardi peal jagub ja küll uuel nädalal olen säästlikum … Mäletate ehk mõnda sellist dilemmat oma elust? Novot siis, nii lihtne ongi sularahaga säästlikum olla.

Veelgi hämmastavamal kombel on inimesed täpselt sama asja eest ning samades oludes valmis kaks (!) korda enam raha andma, kui nende maksevalikuks on krediitkaart. Ameeriklaste peal tehtud katsetused näitasid, et kui korvpallipileteid osta hetkeemotsiooni ajel, ollakse pangakaardiga tõesti nõus 200% rohkem välja käima. Täitsa hullud! Kas armastus lemmikklubi vastu on sularaha puhul NII palju väiksem?

Ilmselt mitte, ent sellisel hetkel võib hinnast olulisem olla veendumus, et piletist ilma ei jää. Seda on eriti mugav teha just siis, kui rahakott ei jää päriselt tühjemaks, ei teki varast loobumise valu. Eriti mõnus on sama asja eest ROHKEM maksta siis, kui meenub, et sellega teenid n-ö punkte oma panga krediitkaardisüsteemis. Punkte, mida sa küll tõenäoliselt ei kasuta … Seega, kui tahate säästa, kandke kaasas sularaha ning peitke kaart kaugele kukrupõhja!

Sularaha – aus värk!

Sularaha on kasulik ka selleks, et ausam inimene olla. Oota! Misasja?! Tõsilugu – tuntud psühholoogiaprofessor Dan Ariely* on teinud suurel hulgal katseid, mis näitavad, et kui mängus on sularaha, kipuvad inimesed oluliselt vähem petma. Muidugi on igaüks meist üdini aus, eksole. Aga kui on võimalus töölt “laenata” paar pastakat või mõni paberileht kodus printimiseks, siis seda tuleb ikka ette. Mis see siis muud on, kui imepisike pettus :). Samas on märksa vähem neid, kes kontoris ripakile jäetud sularaha taskusse pistaks, nii näitavad katsed tudengite peal. Või tunnistab mõni lugeja, et pigem on vastupidi?

Dan Ariely sõnul peitub üks põhjus selles, et sularaha ebaausat võtmist on keerulisem endale põhjendada kui mis tahes ümber-nurga pätsamist või pastakate kogumist. Raha, mida me kasutame, on meie jaoks tihti püham kui igasugu nipsasjakesed, mida selle eest osta või “laenata”.

Meenutagem korraks Eesti krooni aegu. Kas kujutaksid end ette näppamas kupüüri, millelt vaatab vastu Tammsaare või Koidula? Pigem ei, kas pole. Kui ka selline kiusatus tekib, meenuta kohe Tammsaare tarkust – “õpi rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama!” (vt ka “Tõde ja õigus”, teine osa) Aga kui seminaril on võimalus näiteks Tammsaare pildiga kupüüri (25 krooni ehk 3.20 eurot, mäletate) väärtuses võileibu kaasa pakkida, käivad käed märksa kiiremini. Mõelgem sellele, kodus ega mujal järgi proovida ilmtingimata ei soovita!

Niisiis, ehkki sularaha on räpane, aitab see meil vähem raha kulutada ning hoiab meid ausal teel.

* Dan Ariely tööga on hea tutvuda siin ning näide on võetud raamatust “Predictably Irrational” (peatükk 12)

Ilusat uue nädala algust kõigile Kukkur.ee fännidele! Igaüks meist on pisut eriline ning loomulikult väljendame seda ka oma rahakottide sisus ja väljanägemises. Kindlasti tasub kukrus hoida laste pilte ning kasvõi heategevuse jaoks tasub osta rahakott Kukkur.ee poest, kuid kirkast maailmast on näiteid veel palju põnevamastki!

Rahakott kui ajavärav

Paljudele on oluline, et rahakott räägiks nende ajaloost ja perekonnast. Miks mitte kanda endaga ühes aastakümnete vanust visiitkaarti, mis su vanemad kunagi kokku tõi?

Tunnistagem, et enamik meist näeb keskkoolis käimist siiani unes – kõik need füüsika ja kirjanduse tunnid ja eksamite kordamised võivad kummitada veel aastakümneid hiljem. Reaalsustaju tagamiseks tuleb lihtsalt rahakotti pista väike koopia lõputunnistusest. Äkki aitab? Enne ei tea, kui ei proovi!

Loomulikult on kukkur ideaalne ka salajase numismaatikakire rahuldamiseks. Lemmikmündi võib endaga kõikjale ühes võtta ning salamisi kannavad paljud meist päris haruldast väärtust kaasas. Viimaks – miks mitte hoida vana kinopiletit alles vaid selleks, et näha, kaua see rahakotis vastu peab?

Rahakottide loomaaed on kirju

Kukkur.ee pakub rahakotte sebra- ja lillemustrist kuni siniste, mustade, hallide, roosade ja punasteni. Kui reisid Lõuna-Koreasse, soovitame punast kohe eriti, sest sealse uskumuse järgi toob punane rahakott rikkust ja edu. Mujal maailmas tehakse rahakotte ka rahatähtedest, legodest, paberist, taaskasutatud Coca-Cola purkidest, maakaartidest, toidust ja prügist. Sai küll? Siit tuleb veel – rahakotte saab teha ka madratsitest, kummist ja rehvidest, plastikust, fotoraamidest, puidust, kabuuridest, arvutidetailidest, kassetikarpidest …

Vaata korra vasakule või paremale ja leiad mitu asja, millest saab kukru voolida. Ei viitsi, jah? Sellisel juhul on alumiinium päris šikk ja turvaline variant ning Kukkur.ee sinu abimees!

Kukkur.ee hindab sõbralikku ja turvalist ühiskonda. Soovime seda jagada kõigi Eestimaal elavate inimestega. Aita meil seda teha.

Anname vähemalt kümnendiku Kukkur.ee veebipoe septembrikuu müügitulust MTÜ Eesti Pagulasabile, sest nemad oskavad abistada ja meie tahame aidata.

Soovitame sul sama teha ning üks viis on osta Kukkur.ee lehelt uus rahakott. Meie anname ostusummast 10% abivajajatele. Iga panus loeb, et elu Eestis paremaks teha.

Paljud meist on loobunud krediitkaardist, et saada pangalaenu. Teisel pool maailma käib vastupidi – mida rohkem krediitkaarte, seda parem laenušanss. Kas pole veider? Loe meie blogist, mida omapärast krediitkaartide maailmas veel leidub!

Kas säästa aitab krediitkaart või sularaha?

Lausa 5 krediitkaarti inimese kohta on USAs keskmiselt. Rohkemat ei ole ilmselt kuskil maailmas, ent see üüratu hulk on ka korrapäratu pangandussektori ning tarbimisbuumi tagajärg, mida mujal sarnasel moel juhtunud ei ole. Eks tagajärgi on sellisel kultuuril teisigi – sisuliselt annavad ameeriklased sellega endale võimaluse igal hetkel rohkem võlgu jääda ning probleemidega hiljem tegeleda. Kui siinmail muretsetakse kiirlaenude pärast, siis krediitkaardisõltuvus annab umbes sama tulemuse, kas pole? Mõned arvutused on näidanud, et krediitkaardi olemasolu tõesti tõstab võlga sattumise tõenäosust ning krediitkaarti märksa harvem kasutavad prantslased on oma USA sõpradest paremad säästjad. Sama lugu on sakslastega, kes enamasti sularaha eelistavad ja rohkem raha kõrvale panevad. Samuti on saklased, nagu meiegi, pigem pangaülekannete sõbrad.

Kui võlgu ei ole, siis võlga ei saa!

Teisalt, kui kõigil on võlgu, muutub võlgadega elamine ka märksa aktsepteeritumaks, nagu on juhtunud USAs. Ühtlasi tähendab see, et isegi kui oled viks ja viisakas, krediiti ei kasuta ja võlgu ei jää, ei parane sellest võimalused pangalaenu saada. Miks? No sest kõigil ju on kaart ja kui sa seda ei kasuta, ei oska pank su käitumist hinnata. Eestis võib mõni pank su laenutaotluse tagasi lükata seni kuni krediitkaardi kinni paned … Sama kogemust on jaganud teisedki eurooplased.

Tagasihoidlikkus on voorus, usk asendab krediidi liisinguga.

Näiteid väga erinevast suhtumisest kaartidesse ja võlgadesse leidub mujaltki. Jaapanlased ei kasuta krediitkaarte peaaegu üldse ning pankuritel ei näi ükski nipp toimivat, et olukorda muuta. Väidetavalt on põhjuseks nii kõrged tasud kui ka naiste ja meeste erinev suhtumine tehnoloogiasse.  Suurima rahvaarvuga riigis Indias on krediitkaart väga vähe levinud samuti säästliku meele ja erakordselt täpsete tagasimaksete tõttu, mis teeb krediiditeenuselt tulu teenimise keeruliseks. Rääkimata sellest, et väga suur osa elanikkonnast elab paraku vaesuses.

Islamiriikides seab krediitkaardi loogikale piirid usk, sest otsene ja kaudne intressitulu pole lubatud. Seega on enam levinud sularaha, deebetkaardid, sularahatšekid ja muu säärane. Viimase aastakümne jooksul on šariaadiseadustele vastavaid krediiditeenuseid siiski tekkinud. Erinevus tavalise krediitkaardiga on muidugi tehniline – näiteks kasutatakse liisingut või võtab pank lisatasu või püsitasu (http://www.extension.org/pages/25269/cultural-differences-in-handling-credit#.VeStEfntn-t).

Raha paneb rattad käima ühel või teisel moel. Kui sul meenus mõni kurioosum oma kogemustest, kirjuta meile!

Rahakott on meile kõigile igapäevane kaaslane ning igapäevaelu jõuab tihti luulesse. Ometi ei ole teada, et rahakott või kukkur kuigi tihti loomingusse jõuaks. Või siiski jõuab? Ja millistes luuletustes siis kukrud siis kasutatud on? Kukkur.ee tuhnis veidi eesti luules ning lauludes ringi ning saime päris mõnusaid avastusi. Loe ja laula kaasa!

„Too meie kukru hõbe sa …

… Ei karda ühtki tõbe sa.“

Nõnda räägib Jaan Krossi kirjutatud „Mardileiva laul“. Laul kõneleb imelisest leivast, mis kõik tõved peletab, ehkki arstimi saamiseks peab soovija oma hõbeda tooma apteekri kukrusse. Loogiline! Nii selles kui mitmes teises rahvalaulus on rahakoti roll see, mis ta olema peab: raha hoidmise ning väärt kauba või teenuste vastu vahetamiseks. Samamoodi räägib setokeelne „Jeesuse sõit“ soovist saada ohutult üle vete, tasuks kuld kukrust, mida aga välja anda ei soovita. Seto lauludes unistatakse ka maailma veere peal istumisest ning teatakse, et avastusreisile minekul tuleb rahakott targalt ära peita ja kaasa võtta. Tark ja praktiline meel rahaasjades on kiiduväärt! Kui aga tänapäevale lähemale vaadata, seostub rahakott üha enam pummeldamisega …

„Kui viimne sent sul kukrus ehk järgi jäänud veel …

… või kui ehk mõni plika su vastu olnud karm, :,: siis lunastust toob ikka me õlle õnnis arm. :,:“

Sakslase von Reicherti viisile kirjutatud eestikeelses üliõpilaslaulust „Kui õhtu akna taga“ saame teada, et juba ammustel aegadel meeldis tudengitele teinekord õllest lohutust otsida, isegi „kui viimne sent sul kukrus ehk järgi jäänud veel“. Kogu laul ise on tudengitele temaatiliselt vägagi tuttav:

„Kui õhtu akna taga, kakskümmend üks lööb kell, ei iialgi veel maga ma voodis tunnil sel. Siis jätan teaduskrempli ma koju valvele – :,: konventi nagu templi ma tõttan palvele. :,: “

Ei tule vast lugejale üllatusena, et tänapäevalgi tudengite elus keeb laul ja elu õlle ning armastuse ümber, ning selliseid laule luuakse ikka ja jälle. Näiteks leidsime tuntud tudengilaulu „Oo süüta noorus“ viisile alles hiljuti loodud rahvalaulu, mis räägib elu õppetundidest, mida armastus jagada võib. Ja laulust selgub, et kui rahakotti liigselt tuulutada, võib lõppeks ikkagi üksi jääda:

„Mõni mees peab naistel jahti, laseb sajalised lahti, neist pole puudust – las lennata! Ja kui rahakott on tühi, vastu irvitamas põhi, siis kaovad naised – jääb üksinda. :,:Nii käib see elu ja kui tühi kott teeb valu, siis tühja kotti võib imeda.:,:“

Eks proovige sõpradega järgi, kas kõlab sama hästi kui originaal!

„Ei mängi õues doominot, sest kaasa käes on rahakott“

Mida aeg edasi, seda kitsamaks muutub eesti lauludes rahakoti roll. Kui rahvalauludes on rahakott veel oma nii-öelda õigel kohal ning tudengilauludes seotakse rahakott juba vaid lõbutsemisega, siis veel kaasaegsemas loomingus kerkivad rahaga seotud pahed üha teravamalt esile. Tuntud laulumeister Heldur Karmo on oma muu loomingu hulgas kirjutanud luuletuse „Positiivne mees“. Sellest lihtsast laulukeelest selgub muuhulgas, et positiivne mees on see, kes ei allu kiusatustele ning rahakottigi hoiab naise käes:

„Ma olen positiivne mees, kel habe aetud, lips on ees. Ei mängi õues doominot, sest kaasa käes on rahakott. Ma suudlen naist, teen näputööd ja kodus veedan ka kõik ööd.“

Tore ja südamlik! Heldur Karmo loomingu hulka kuulub ka mitmete laulikute poolt kuulsaks lauldud „Sinu südames ma elan“. EÜE luulesepad on aga sellelegi andnud uue värvingu:

„Sinu juures mina elan, kenas päiksepoolses toas

Sinu juures mina elan, Sinu rahakoti toel

Sinu juures mina elan, naine keelata ei saa

Sinu juurde terveks tsükliks sisse kirjutatud ma“

Oeh! Nii võib jääda mulje, et viimaste aastakümnete loomingus ning ka teisendatud loomingus keeb elu vaid liiderdamise ümber ning rahakotid ja kukrudki sellega seotud. Päris nii see muidugi pole ning usin otsija leiab teistsuguseidki näiteid, lihtsalt Kukkur.ee valikusse sattusid seekord sellised.

Olgu päris viimaseks põikeks tükike August Alle pikast ja kriitilisest poeemist „Kleidist helesinisest ja roosast seelikust“. Alle põimib luulekeelde 20. sajandi alguse ning esimese iseseisvusperioodi olustiku Eestis, alates armastuse õppetundidest, lõpetades tolle aja poliitika ja filosoofiaga. Mitmed õppetundidest on seotud rahaga ning poeem kogu tervikuna on väga hea ning kaasajalgi värskendav lugemiselamus, siia lisame aga ühe viimase näite rahakottidest luules:

„Lokaali uksele ma kirjutaksin: “Surnud rott.” Siin on mu olemine peramine. Hääl seesmine küll räägib: “ära mine” sest üpris kõhnaks jäänd su rahakott! Kuid siiski veab mind siia kohvipott, boheemi ringi vaimunärimine ja uudiste üksteiselt pärimine; ehk teada küll, et täna nagu homme, mis eile oli – kordub tunahomme, ent seda siiski nõvvab komme…“

Kas sina tead, millal ja miks tuli maailmas käibele krediitkaart? Millal sai krediitkaardi levik sisse suurema hoo ning mida võiks tuua tulevik? Kukkur.ee uuris järgi ja annab sulle mõnusa ülevaate!

Ulmeline algus: krediidimüntidest tselluloidini

Krediitkaardi mõiste kinkis maailmale ulmekirjandus. Edward Bellamy utoopias „Vaadates tagasi 2000-1887“ saavad kodanikud krediitkaartidega riigilt dividende. Ehkki see oleks kodanikele ilmselt vägagi meeltmööda ka tänapäeval, siis reaalelus algas krediitkaartide lugu päris lihtsalt, Bellamy mõistet kaupmeeste kasuks pöörates. Poodnike ning klientide vahel krediidiga arveldamiseks hakati 19. sajandi lõpus kasutama esmalt münte ning metallplaate. Miks, küsite? Krediidi võimaldamine oli kaubamajadele, naftakaupmeestele ning teistelegi uudne võimalus meelitada ligi püsikliente ja teha ostlemine nende jaoks mõnusamaks: ostke ikka siit ja praegu, aga maksta võite veidi hiljem. See printsiip püsib tänapäevani, kuid tehnoloogia on tundmatuseni muutunud.

20. sajandi esimestel kümnenditel oli krediidi korraldamiseks suurematel kaubamajadel oma enda välja töötatud münt või plaat, mida vaid selles kaupluses kasutada sai. II ilmasõja lõpuks jõudsid krediidiplaadid ka pankade pärusmaale ning kasutusala üha laienes. Nagu arvata võis, sündis esimene pangandussektori krediitkaart maailma finantsmekas – New York Citys. Sealsetel härrasmeestel tekkis üha tihemini soov teha ostusid ka siis kui sularaha parasjagu pangast kaasa võetud ei olnud. Just-just, enne kaartide levikut pidi sularaha või tšekiraamat ikka ühes olema, nüüd aga valik laienes. Esimese pangakaardina sündis 1946. aastal „Charg-It“ ning esimese krediitkaardina 1951. aastal Franklin National Banki kaart, mida said kasutada vaid tolle panga laenukliendid. Esimese laiema kasutusega (üle 20 000 kasutaja) krediitkaardina levis New Yorkis samal ajal Diners Club Card. Nagu nimigi ütleb, oli Diners Club Card mõeldud New Yorki eri restoranides einestamiseks ning meelelahutuseks, finantsmeka jõukatele see võimalus muidugi meeldis.

Õige pea jõudis krediitkaartidena ka varem USA postisüsteemis toimetanud American Express, mida teatakse hästi ka tänases pangandusmaailmas. Diners Clubi edust tiivustatuna tõi American Express 1959. aastal klientideni esimesed plastikust kaardid. Enne seda trükiti vajalik info pigem papile või tselluloidile. Samal 1959. aastal, muide, jõudsid USAs klientideni ka esimesed Barbie nukud, kuid esialgu jäi krediitkaardi kasutusalaks ikkagi meelelahutus ja reisimine.  Krediitkaardid, millega ka mänguasju ning olmekaupu osta sai, ootasid veel veidi oma aega.

Võidujooks tänapäeva ja tulevikuootused

Krediitkaartide võidukäik intensiivistus 1960ndatel seoses arvutite laialdase kasutuselevõtuga panganduses. See on ka loomulik, kui jagatavat krediiti on tänu tehnoloogiale lihtsam arvestada ning jõukus kasvab. American Expressile lisandusid krediidiasutuste koostööna sündinud MasterCard ning Visa, kõiki neid tunneme ka tänapäeval, mil krediitkaardiga saab osta peaaegu-et-kõike. 60ndate keskel jõudsid krediitkaardid ka USAst kaugemale, brittideni ning mujale Euroopasse ja maailmasse. Eestis väljastati esimesed maksekaardid alles 1994. aastal.

Teatavasti hakkas 90ndate algusest üha laialdasemalt levima ka internet ning viimase 20 aastaga on niigi ääretult populaarse ostlemisvahendi võimalused veel tormilisemalt avaldunud. Näiteks on suur hulk krediitkaarte tänaseks digitaalsed, ehk kaarti ennast füüsiliselt polegi, kuid veebipoes saab osta küll. Sellest veel oluline edasiarendus on maksed mobiiltelefoniga, kasutades telefonidele ning kauplustele lisatud lähisidetehnoloogiat. Mõned ettevõtted, teiste hulgas eestlaste loodud Fortumo, võivad e-äri üha laiema levikuga seoses krediitkaardi – olgu siis plastikust või digitaalse – veelgi ebaolulisemaks muuta. Eesmärk on ju sama mis enam kui sajandi eest – kaupmeestele püsiklientide leidmine ja ostmise võimalikult mugavaks tegemine. Seniks hoidke oma kaarte aga turvaliselt, hoiduge ulmelistest krediitkaardiarvetest ning nautige ostlemist!

Paljud meist on elus vähemalt korra rahakoti kaotanud. Maailmas kaob nii mõnigi rahakott samal ajal kui seda blogi loed. Leidsime teile mõned huvitavad faktid ja soovituse, kuidas kadunud rahakott tagasi saada. Pange oma kukkur kenasti turvalisse kohta ja nautige lugemist!

Kui palju rahakotte aastas kaotsi läheb?

Teatavasti võib rahakott kaduda nii hajameelsusest kui ka kurjategijate kavaluse tulemusel, ent täpset statistikat rahakottide kadumise kohta Eestis võtta ei ole. Võib küll aimata, et suurusjärk on sarnane, mis ID kaartide kadumisel ja varastamisel. Ja see on päris hirmutav! Paari aasta eest varastati ID kaarte ligi 3000 ning kaotati rohkem kui 13 000! See on enam kui Rakvere linnas elanikke. Teisisõnu on see ca 80 kilo ehk ühe täiskasvanud inimese kaal või üle 1000 kerge rahakoti! Kui te aga oma ID kaardi koode kellegagi ei jaga, nagu kord ja kohus, on ainsaks kahjuks kaardi vahetamisega kaasnev kulu. Parem muidugi, kui kukkur üldse ära ei kao.

Mõne aasta eest uuriti rahakottide kadu Ühendkuningriigis ja leiti, et 5 aasta jooksul kaotati seal kokku 9 miljonit rahakotti. Mis kõige õudsem, keskmiselt vaid iga viies neist leidis hiljem tee õige omanikuni tagasi. Eelmise nädala jutukeses meenutasime ütlust, et lase rublal minna, siis on ruumi teisel tulla. Sellegipoolest eelistame ju ise otsustada, kuhu ja millal oma raha paneme. Sestap oleks kasulik teada, kus ja millal rahakotte kaotatakse, et ise turvalisemalt käituda.

Kus ja millal rahakotte kaotatakse?

Hea uudis – Eestis on vargusi, sealhulgas rahakotivargusi, aina vähem! Trend on juba pikki aastaid varguste vähenemise suunal käinud. Sellegipoolest tuleb jätkuvalt tähelepanelik olla nii avalikes kohtades kui ka omaenda kodus ja autos. Viimati leidis – ja loomulikult tagastas – Kukkur.ee tiimi liige vihmasajus bussipeatusesse jäetud rahakoti. Loodetavasti on õnnelik omanik edaspidi hoolsam olnud!

Kas oskaksid arvata, mis aasta- ja kellaaegadel kõige rohkem asju kaotsi läheb? Näib, et juulikuine ja suvine hajameelsus on küll ohtlik, kuid jõulud on peamine asjade kaotamise aeg. Ja kui loed Kukkur.ee blogi tööle minnes või töölt tulles, siis neilgi aegadel võivad su asjad liiga lihtsalt laokile sattuda!

Kuigi rahakoti taasleidmine on pigem harv juhus, läheb teinekord vastupidi ja päris ootamatult. Nõnda juhtus alles hiljuti ühel horvaadil, kes sai endalegi ootamatult tagasi nii 2001. aastal kaotatud rahakoti kui ka seal sees olnud sularaha. Seejuures sularaha hulk oli vahepeal kõvasti kasvanud! Ehkki harvad, on sellised juhtumid väga rõõmustavad.

Kuidas rahakotti tagasi saada?

Lõpetuseks üks hea ja armas retsept, kuidas kaotatud rahakotti tagasi saada. Kui kokku tagastatakse üsna vähe kukruid, siis beebi pildi hoidmine rahakotis tõstab šansid kohe väga kõrgele (82%), perepildi hoidmisel on tõenäosus umbes pool ning igal muul juhul on lootust üsna vähe. Mis siin enam oodata? Kui endal beebit või pere pole, tuleb abiks internet! Kukkur.ee soovitab pildi hoidmiseks Quilted Passporti, ehkki ka Stockholm seeria mahutab väikse foto kenasti!