Sellist valikut pakutakse meile pea iga päev – kas soovite tasuda sularaha või kaardiga. Kas oskasite aimata, et teie valikust – sularaha või kaart – sõltub see, kui palju olete valmis raha välja käima? Kas tundub usutav, et sularaha vähendab petmist? Just-just! Loe edasi, Kukkur.ee blogi selgitab!

Sularaha kulub vähem, isegi kui kaup on sama

Kui väidaksime, et kiirtoidurestoranis ostad tõenäoliselt rohkem, kui oled otsustanud kasutada pangakaarti, siis see tundub rumal jutt, kas pole? Ometi on eksperimendid näidanud, et kiirlõuna eest ollakse valmis kolmandiku võrra rohkem maksma, kui maksevahendiks on pangakaart. Olgu, võib-olla tõesti, eriti kui mündihoidjas on vaid viimased mündid, mille eest vaja ka koju sõita või turult kimp porgandeid osta. Teisalt, pangakaarti käes hoides tundub, et hirmsasti on vaja ka magustoitu, küll kaardi peal jagub ja küll uuel nädalal olen säästlikum … Mäletate ehk mõnda sellist dilemmat oma elust? Novot siis, nii lihtne ongi sularahaga säästlikum olla.

Veelgi hämmastavamal kombel on inimesed täpselt sama asja eest ning samades oludes valmis kaks (!) korda enam raha andma, kui nende maksevalikuks on krediitkaart. Ameeriklaste peal tehtud katsetused näitasid, et kui korvpallipileteid osta hetkeemotsiooni ajel, ollakse pangakaardiga tõesti nõus 200% rohkem välja käima. Täitsa hullud! Kas armastus lemmikklubi vastu on sularaha puhul NII palju väiksem?

Ilmselt mitte, ent sellisel hetkel võib hinnast olulisem olla veendumus, et piletist ilma ei jää. Seda on eriti mugav teha just siis, kui rahakott ei jää päriselt tühjemaks, ei teki varast loobumise valu. Eriti mõnus on sama asja eest ROHKEM maksta siis, kui meenub, et sellega teenid n-ö punkte oma panga krediitkaardisüsteemis. Punkte, mida sa küll tõenäoliselt ei kasuta … Seega, kui tahate säästa, kandke kaasas sularaha ning peitke kaart kaugele kukrupõhja!

Sularaha – aus värk!

Sularaha on kasulik ka selleks, et ausam inimene olla. Oota! Misasja?! Tõsilugu – tuntud psühholoogiaprofessor Dan Ariely* on teinud suurel hulgal katseid, mis näitavad, et kui mängus on sularaha, kipuvad inimesed oluliselt vähem petma. Muidugi on igaüks meist üdini aus, eksole. Aga kui on võimalus töölt “laenata” paar pastakat või mõni paberileht kodus printimiseks, siis seda tuleb ikka ette. Mis see siis muud on, kui imepisike pettus :). Samas on märksa vähem neid, kes kontoris ripakile jäetud sularaha taskusse pistaks, nii näitavad katsed tudengite peal. Või tunnistab mõni lugeja, et pigem on vastupidi?

Dan Ariely sõnul peitub üks põhjus selles, et sularaha ebaausat võtmist on keerulisem endale põhjendada kui mis tahes ümber-nurga pätsamist või pastakate kogumist. Raha, mida me kasutame, on meie jaoks tihti püham kui igasugu nipsasjakesed, mida selle eest osta või “laenata”.

Meenutagem korraks Eesti krooni aegu. Kas kujutaksid end ette näppamas kupüüri, millelt vaatab vastu Tammsaare või Koidula? Pigem ei, kas pole. Kui ka selline kiusatus tekib, meenuta kohe Tammsaare tarkust – “õpi rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama!” (vt ka “Tõde ja õigus”, teine osa) Aga kui seminaril on võimalus näiteks Tammsaare pildiga kupüüri (25 krooni ehk 3.20 eurot, mäletate) väärtuses võileibu kaasa pakkida, käivad käed märksa kiiremini. Mõelgem sellele, kodus ega mujal järgi proovida ilmtingimata ei soovita!

Niisiis, ehkki sularaha on räpane, aitab see meil vähem raha kulutada ning hoiab meid ausal teel.

* Dan Ariely tööga on hea tutvuda siin ning näide on võetud raamatust “Predictably Irrational” (peatükk 12)

Tags: , , ,

Leave a Reply

four + three =