Paljud meist on loobunud krediitkaardist, et saada pangalaenu. Teisel pool maailma käib vastupidi – mida rohkem krediitkaarte, seda parem laenušanss. Kas pole veider? Loe meie blogist, mida omapärast krediitkaartide maailmas veel leidub!

Kas säästa aitab krediitkaart või sularaha?

Lausa 5 krediitkaarti inimese kohta on USAs keskmiselt. Rohkemat ei ole ilmselt kuskil maailmas, ent see üüratu hulk on ka korrapäratu pangandussektori ning tarbimisbuumi tagajärg, mida mujal sarnasel moel juhtunud ei ole. Eks tagajärgi on sellisel kultuuril teisigi – sisuliselt annavad ameeriklased sellega endale võimaluse igal hetkel rohkem võlgu jääda ning probleemidega hiljem tegeleda. Kui siinmail muretsetakse kiirlaenude pärast, siis krediitkaardisõltuvus annab umbes sama tulemuse, kas pole? Mõned arvutused on näidanud, et krediitkaardi olemasolu tõesti tõstab võlga sattumise tõenäosust ning krediitkaarti märksa harvem kasutavad prantslased on oma USA sõpradest paremad säästjad. Sama lugu on sakslastega, kes enamasti sularaha eelistavad ja rohkem raha kõrvale panevad. Samuti on saklased, nagu meiegi, pigem pangaülekannete sõbrad.

Kui võlgu ei ole, siis võlga ei saa!

Teisalt, kui kõigil on võlgu, muutub võlgadega elamine ka märksa aktsepteeritumaks, nagu on juhtunud USAs. Ühtlasi tähendab see, et isegi kui oled viks ja viisakas, krediiti ei kasuta ja võlgu ei jää, ei parane sellest võimalused pangalaenu saada. Miks? No sest kõigil ju on kaart ja kui sa seda ei kasuta, ei oska pank su käitumist hinnata. Eestis võib mõni pank su laenutaotluse tagasi lükata seni kuni krediitkaardi kinni paned … Sama kogemust on jaganud teisedki eurooplased.

Tagasihoidlikkus on voorus, usk asendab krediidi liisinguga.

Näiteid väga erinevast suhtumisest kaartidesse ja võlgadesse leidub mujaltki. Jaapanlased ei kasuta krediitkaarte peaaegu üldse ning pankuritel ei näi ükski nipp toimivat, et olukorda muuta. Väidetavalt on põhjuseks nii kõrged tasud kui ka naiste ja meeste erinev suhtumine tehnoloogiasse.  Suurima rahvaarvuga riigis Indias on krediitkaart väga vähe levinud samuti säästliku meele ja erakordselt täpsete tagasimaksete tõttu, mis teeb krediiditeenuselt tulu teenimise keeruliseks. Rääkimata sellest, et väga suur osa elanikkonnast elab paraku vaesuses.

Islamiriikides seab krediitkaardi loogikale piirid usk, sest otsene ja kaudne intressitulu pole lubatud. Seega on enam levinud sularaha, deebetkaardid, sularahatšekid ja muu säärane. Viimase aastakümne jooksul on šariaadiseadustele vastavaid krediiditeenuseid siiski tekkinud. Erinevus tavalise krediitkaardiga on muidugi tehniline – näiteks kasutatakse liisingut või võtab pank lisatasu või püsitasu (http://www.extension.org/pages/25269/cultural-differences-in-handling-credit#.VeStEfntn-t).

Raha paneb rattad käima ühel või teisel moel. Kui sul meenus mõni kurioosum oma kogemustest, kirjuta meile!

Tags: , ,

Leave a Reply

thirteen − eight =